Rühmatöö

Wikis for libraries referaat

Kogukonna loomise vahendid

3 väga head näidet raamatukogudest sotsiaalses võrgustikus facebook.com:

• Tartu Ülikooli Raamatukogu - valisin selle seetõttu, et see on hea näide aktiivsest raamatukogust sotsiaalses võrgustikus. Tartu Ülikooli Raamatukogu facebook'i lehel on laialdaselt informatsiooni, teateid ja viiteid raamatukogu tegevusest nii, et igaüks saaks olla kursis seal toimuvatest ürituste ja raamatukoguga seotud uudistega.
• Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu - Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogul pole küll nii mitmekülgset pfrofiili kui Tartu Ülikooli Raamatukogul, kuid mulle hakkasid sealt silma raamatukogu pildigalerii, mis lausa kutsub ise oma silmaga raamatukogu avastama ning seejuures ka raamatukogu kasutama. Ma arvan, et see imeilus pildikogu on heaks reklaamiks raamatukogule ning samuti on Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu facebook'i lehel kirjas ka teated ja uudised, mida iga külastaja kindlasti teada tahaks.
• Tallinna Keskraamatukogu- samuti väga aktiivne raamatukogu facebook'is. Mulle meeldis Tallinna Keskraamatukogu profiili juures see, et sealt võib leida raamatusoovitusi ja just vanemate raamatute kohta, sest uuemais raamatuid kajastatakse meedisas rohkem ja ka raamatukogus on enamasti raamatunäitusena väljas uued raamatud, mis raamatukokku tulevad, samas kui fondist võib leida ju ka vanu häid raamatuid, millele nii tähelepanu ei pöörata. Samuti on Tallinna Keskraamatukogu facebook'i lehelt võmalik leida kuulutusi ürituste ja näituste kohta ning uudiseid ja huvitavat infot raamatukogu kohta, näiteks kas või aasta kokkuvõtted kus tuleb välja, et menukamad autorid on olnud Andrus Kivirähk ja Sofi Oksanen ning, et raamatukogust on laenatud palju eesti autorite elulugusid ja reisiraamatuid.

1 kehv näide raamatukogust sotsiaalses võrgustikus facebook.com:

• Vaida Raamatukogu - selle raamatukogu profiil on väga kasin seal on ainult üldinfo ja mõned teated raamatukogu kohta. Pole algatatud ühtegi arutelu, lisatud mõnda huvitavat viidet ega isegi ühtegi pilti raamatukogust või seal toimunud üritustest. Lisatud on mõned viited, millest ma ei saa aru, mismoodi need peaksid lugemise, raamatute või raamatukoguga seotud olema. Samuti tundub esmapilgul, et raamatukogu profiil on rohkem teavet mingite teisejärguliste teemade kohta, mitte raamatukogu tegevuste ja uudiste kohta, nt. kes on Vaida Raamaukogu sõbraks hakanud ja kes on vastanud mingitele mõttetutele testi küsimustele seoses antud raamatukoguga.

Raamatukoguga seotud võrgustikud:

• LibraryThings- see võrgustik on üles ehitatud teiste inimeste arvamusavaldustele erinevate raamatute kohta. Seetõttu arvan ma, et seda saakski kasutada sellest lähtuvalt. Raamatukogu saaks endale teha LibraryThings keskkonnas virtuaalse raamatukogu, kuhu koguks kokku posu raamatuid, millest ta leiab, et lugejad võiksid huvituda. Siis saak tähelepanu pöörata vanematele raamatutele ja lugejad saaksid raamatu üle otsustada teiste inimeste arvamusavaldusi lugedes. Ainukeseks miinuseks oleks see, et keskkonnas on aktiivsed liikmed välismaalased ja arvustusi tuleks lugeda inglise keeles, seetõttu võiks see olla võrgustik noorematele lugejatele.
• Selfari- on samuti inglise keelne keskkond, kuid siin on väga huvitavat infot erinevate raamatute kohta. Keskkond on üles ehitatud liikmete endi aktiivsusele, mis tähendab seda, et kõik registreeritud liikmed saavad lisada ise uut informatsiooni raamatute ja autorite kohta. Lisaks raamatute kirjeldusele, mis hõlmab näiteks kokkuvõtet, tegelaste kirjeldust, paremate tsitaatide väljatoomist, auhindade äramärkimist, järgede äratoomist jne jne, on ka autorite kohta üpris põhjalik info välja toodud ning samuti nimetatud nende raamatuid. Samuti on võimalik Selfari's raamatuid arvustada ja lugeda teiste liikmete arvustusi ning üpris aktiivsed on ka arutelud raamatute üle. Ma arvan, et see võrgustik on isegi veel parem keskkond raamatukogude jaoks raamatute tutvustamiseks, sest siinsed võimalused on mitmekülgsemad ja samuti on võimalik tutvuda autoriga ja saada põhjalikum ülevaade raamatust. Mulle isiklikult meeldis eriti see osa, kus on välja toodud mõjusamad tsitaadid raamatutest. Miinuseks on jällegi see, et enamus kasutajatest on välismaalased ja samuti ei ole eestlased eriti aktiivsed arvamuse avaldajad ja arvustajad, mistõttu peab arvustusi, raamatu kirjeldusi, autori tutvustusi ja muud infot lugema inglise keeles.

StumbleUpon, Delicious, CiteULike

- millised on vaadeldava järjehoidja keskkonna vaieldamatud plussid, eelised võrreldes teiste Sulle tuttavate võimalustega

CiteULike on spetsialiseerinud akadeemilistele viidetele. See võimaldab leida viiteid teaduskirjandusele märksõnapilve või kasutajate järjehoidjaid lehitsedes, lisaks on võimalik lisada viiteid ka väljastpoolt CiteULike’i keskkonda. Seega on Stumbleupon’i eelis see, et see ei ole kitsalt spetsialiseerunud teadustekstidele ning teemade ja valdkondade ring on laiem. 

Delicious ja Stumbleupon on minu meelest suhteliselt sarnased. Mõlemasse saab lisada oma lemmikviiteid, lisada neile kirjeldus ja märksõnad. Stumbleuponist võib leida tõeliselt huvitavaid uusi viiteid. Näiteks mind huvitab fotograafia ja ma leidsin sealt palju uusi ja huvitavaid fotosid (näiteks fotosid vanadest laevavrakkidest). Samuti meeldib mulle rohkem Stumbleuponi disain, aga see on pigem maitse asi kui tõeline eelis Deliciousi ees.

- millised on miinused, mis (tõsiselt) häirib

Keskkond on tohutult aeglane, mistõttu ma ei usu, et hakkan seda igapäevaselt kasutama, sest see pani mitmel korral mu kannatuse tõsiselt proovile. Uute viidete leidmine ja kasutajate järjehoidjate lehitsemine võtab tõsiselt kaua aega. Samuti ei saanud ma lõpuni aru, kuidas märksõnade järgi kiiresti ja efektiivselt uusi viiteid leida.

- kas keskkond oleks väärt laiemat tutvustamist

Ma arvan, et Stumbleupon keskkond peidab endast tohutut hulka huvitavaid ja omanäolisi viiteid, mistõttu on muidugi põhjust seda laiemalt tutvustada, kuid samas on see minu arust kasutatav ainult meelelahutuslikul eesmärgil. Lisaks on enamus materjale keskkonnas inglise keelsed ja seotud rohkem inglise keelt kõnelevate maadega.

- kas ja kuidas saaks seda rakendada raamatukogu ja/või infotöös

Ma arvan, et raamatukogus oleks kasulikum kasutada delicious keskkonda, sest see on süsteemsem, lihtsam ja kergemini kasutatav. See on hea võimalus koondada kõik olulised ja huvipakkuvad viited ühele lehele ning samuti on hea see, et kõik raamatukogu külastajad pääsevad nendele viidetele vabalt ligi. Nii saaks viidata näiteks uutele raamatutele, huvitavatele raamatute või lugemisega seotud blogidele, ürituste kuulutustele jne. Samuti on võimalik koondada kokku raamatukogundusega seotud viited, mis oleks siis mõeldud kasutamaks raamatukogutöötajatele


 Minu sotsiaalne järjehoidja

ImageChef

Esitlus Svoogis

SWOT-analüüs

Sotsiaalse tarkvara SWOT-analüüs

Facebooki SWOT-analüüs

Ülevaade vookogust iGoogle

Eelised:
- iGoogle esimene eelis on see, et see töötab kogu aeg erinevalt Pageflakes, mille server pidevalt maas on.
- iGoogles on väga lai valik erinevaid vidinaid, mida oma lehele lisada, nt erievad mängud, aforismid, horoskoobid, ilmateated jne.

Puudused:
- iGoogle puuduseks on see, et seal on liiga palju erinevaid taustapilte, mal kulus pool õhtut endale sobiva taustapildi vaimisele, sest pildivalik oli tõesti lai ja ma ei suutnud kuidagi seda ainsat õiget välja valida.
- Raske oli kõikide vidinate seast leida just neid, mis mind huvitasid. Näiteks otsisin ma tükk aega märkmepaberit ja sobivat puslet, mida oma lehele lisada.
- Samuti ei saanud ma aru, kuidas teha oma leht avalikuks.
- Mõned vidinad olid eriti veidrad, näiteks virtuaalsed loomad, keda saab virtuaalselt adopteerida ja siis toiduga liikuma meelitada.

Minu jaoks oli vookogu täiesti uus sotsiaalne tarkvara rakendus. Mulle meeldib see, et saan ise endale töölaua luua ja lisada sinna kõik vidinad, mida soovin kasutada ja kõik vajalik on kättesaadav ühelt leheküljelt. Näiteks kasutan ma tihti YouTube'i videode vaatamiseks, käin oma Facebooki kontol ja samuti meeldib mulle lugeda erinevaid aforisme. Seetõttu ma arvan, et vookogu võib olla käepärane kasutada paljudele inimestele, mistõttu on kindlasti mõtet seda edasi arendada ja laiendada võimalusi ja lisada uusi vidinaid. Samuti arvan ma, et paljud inimesed ei tea sellest sotsiaalse tarkvara rakendusest midagi, seetõttu tuleks seda laiemalt tutvustada küll, mina igatahes rääkisin küll sellest oma kaasüliõpilastele. Ma arvan, et vookogu on mõeldud rohkem üksikisikule kasutamiseks ja raamatukogu töös mitte väga kasutatav. Infotöötaja saaks endale luua oma personaalse iGoogle lehekülje koondades sinna kasulikud rakendused, kuid samas on see vookogu ka üsna piiratud vahenditega.

NB! Pageflakesiga ma võrrelda ei saa, sest lehekülg on maas!

Tutvusin ka Netvibes-iga. Funktsioonid on samad, mis iGoogel, aga mulle meeldib rohkem selle lehekülje disain, kuid vidinaid lisada on tüütu, sest neid on nii palju ja iga kord kui mõne vidina lisad peab tagasi minema oma vookogu lehele, see on tüütu. Samuti on nagi iGooglegi puhul raske leida mingit konkreetset vidinat, näiteks tahtsin lisada enda lehele kalendri, aga ei leidnud ühtegi sobivat. Otsimise teeb raskeks ka see, et vidinad on paljudes erinevates keeltes.

Minu vookogu